Sõpruskogudused

2.detsembril 2001.aastal kirjutasime Puškinis (Tsarskoje Selo) alla sõpruslepingu Ingeri Kiriku Puškini Evangeelse Luterliku Soome kogudusega Venemaal. Koguduse õpetaja Vladimir Batuhtin, kes ise pärineb Narva jõe teiselt kaldalt, on kõik need aastad koostöös Ingeri ja Soome kirikuga korraldanud kõik soomekeelsed jumalateenistused Narva koguduses, abistanud kogudust venekeelse kirjandusega, vahendanud humanitaarabi. Tihedalt on Narvaga seotud ka Ingeri kiriku praegune piiskop Aarre Kuukauppi, kes 1968.a. käis leeris Narva Aleksandri väikeses kirikus.
14. juunil 2003.a. kirjutasime Narva kogudusemajas alla sõpruslepingule Soome kiriku Porvoo soomekeelse praostkonna kaheksa kogudusega: Porvoo, Loviisa, Artjärvi, Askola, Lapinjärvi, Myrskyla, Pornaineni ja Pukkila kogudustega. Järgmise aasta detsembris lisandus sellele lepingule veel Sipoo kogudus. Sellele järgnevalt on igal aastal toimunud vastastikused külaskäigud: viibitud Soomes noortelaagris, käidud kontsertreisidel, osaletud Loviisa rahufoorumil. Samuti on Narva kogudust külastanud tihti kogudusereisid Porvoo praostkonnast.

Üks sidemete algatajatest, Askola ülemõpetaja Heikki Hakamies, valiti 2007.a. Porvoo praostiks.

Sihtasutus Narva Aleksandri kirik

1993. a. asutati praost Peeter Kalduri eestvõttel Kiriku taastamiseks Narva Aleksandri Kiriku Fond. Pärast Fondi tegevjuhi Priit Maametsa traagilist hukkumist tegevus seiskus ja 2001. a. Fond sund-likvideeriti.

Järgmisel aastal toonase peaminister Mart Laari soovitusel hakati asutama Sihtasutust. Asutajaliikmeteks on: Eesti Vabariik (õigusi teostab Kultuuriministeerium), Narva linn, Eesti kirik (õigusi teostab Viru praostkond), Narva Aleksandri kogudus, Kreenholmi Valduse AS ja eraisikuna hr. Imre Liiv.

Muudetud Põhikirja järgi on riigil kolm, linnal kaks esindajat ja kõigil teistel asutajatel üks esindaja.
Nõukogu

Nõukogu liikmed: Andres Nõlve, Eero Raun ja Andres Toode (riigi esindajatena), Tarmo Tammiste ja Mihhail Stalnuhhin (Narva linna esindajatena), Avo Kiir (EELK esindaja), Ülo Korjus (koguduse esindaja) ja Imre Liiv (eraisikuna).
Juhatus on kaheliikmeline: Eduard East (juhatuse esimees) ning Mati Maanas.

Liikmeks saamine

Kui ristimine on koguduse liikmeks saamise sakrament, siis püha armulaud on koguduse liikmeks olemise sakrament.

Nii saab inimene Kristuse Ihu ehk koguduse liikmeks ristimisega.

Koguduse täieõiguslikuks liikmeks saab inimene esimene püha armulaua läbi, mis tavaliselt toimub koos leeriõnnistamisega. Sellega saab inimene õigused ja kohustused, mis koguduse liikmel on.

Koguduse liikmeks võib saada ka ületulekuga teisest kogudusest, näiteks elukoha vahetamise korral. Siis tuleb minna elukohajärgse koguduse õpetaja juurde, kes saadab inimese eelmise koguduse õpetajale kirjaliku kirikutähe nõudmise. Selle alusel saadetakse kirikutäht, mis kinnitab inimese isikuandmed ja täisõiguslikuks kiriku liikmeks oleku. Edaspidi saab uustulnuk vabalt osaleda armulaual ja kõigis teistes töödes ja talitustes.

Õigused ja kohustused

Iga ristitud ja leeris käinud inimene on koguduse liige sellest tulenevate õiguste ja kohustega. Koguduse liikme õiguseks ja kohuseks on:

käia jumalateenistustel
palvetada ja lugeda Piiblit
käia armulaual
tasuda iga-aastast koguduse liikmemaksu, mille suurus on soovitatavalt 1% sissetulekust
võtta osa koguduse juhtorganite valimisest ning olla ise valitud
olla laulatatud
ristida oma lapsed
saata oma lapsed leeri
saada kristlikult maetud
olla aktiivne koguduse liige

Liikmeannetus

Kõikidel aegadel on usklikud toonud Jumalale tänuohvri kõige hea eest, mida nad on Temalt saanud. See antakse kas otse abivajajale või tuuakse pühakotta annina.

Tänapäevases mõttes on koguduseliikme kohus oma koguduse ja pühakoja ülalpidamine.

See sisaldab nii maksud, palgad, kommunaalkulud, remondid. Seejärel ka kulud erinevateks koguduse eluavaldusteks nagu laste õpetamine, abivajajate väikelaen aitamine, evangeeliumi sõnumi levitamine ja palju muud. Tegevusvaldkonnad sõltuvad iga koguduse võimalustest ja huvidest, kuid iga tegevus vajab kaasajal ka raha.

Üheks annetamise vormiks on iga täiskasvanud ja täisõigusliku kristlase isiklik nimeline liikmeannetus. Liikmeannetus on Eestis soovitavalt 1 % kõigist inimese sissetulekutest.

Liikmeannetuse tasujale väljastatakse selle kohta kviitung ja tehakse märge liikmekaardile. Liikmemaksu tasujate nimekiri on olemas ka arvutis. Liikmeannetus lainaa makstakse tavaliselt kord aastas (võib ka tasuda osadena) ja koguduses võtavad seda vastu õpetaja ja juhatuse esimees.

Kogudus teeb oma liikmetele hinnasoodustusi ristimiste, laulatuste, matuste aga ka kirikukontsertide piletite osas.

Matus

Jeesus ütles: “Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb. Ükski, kes elab ja usub minusse, ei sure alatiseks.” (Johannese ev. 11,25j).
“Me teame, et kui meie maine telkhoone maha kistakse, on meil elame Jumala käest, käteta tehtud igavene hoone taevas, .. sest me kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees, et igaüks saaks kätte, mida ta ihus olles on teinud.” (2.Korintose 5,1.10).

Matus

Kristlik matustetalitus aitab hingel lahkuda sellest maailmast ja jõuda taevasse. Ka on see vajalik omastele rahu leidmiseks.

Lähedase inimese surma puhul on omastel kiirlaenude kõigepealt tarvis ühendust võtta koguduse õpetajaga, et täita vajalikud dokumendid ning leppida kokku talituse läbiviimise aeg ja koht.

Matusetalitust võib läbi viia kirikus, kodus, koduõuel või tavandibüroo saalis, mille järel sõidetakse ühiselt surnuaiale ning kus matusetalitus jätkub. Talitust võib lühendatult läbi viia ka ainult surnuaial.

Matusetalituse juurde kuuluvad ühiselt lauldavad laulud ning muusika (oreli, süntesaatori, viiuli, flöödi või puhkpilliansambli esituses). Laulmiseks tehakse laululehed, mis osalejatele ka mälestuseks jäävad

Surnute mälestamine

Lahkunuid võib mälestada igal jumalateenistusel.

Kindlad lahkunute mälestamise ajad on: hingedepäeval, igavikupühapäeval ning surnuaiapühal, mis toimub enamasti suvekuudel varem etteteatatud ajal. Traditsiooniliselt mälestatakse lahkunuid ka 40 päeva peale surma, nende sünni- või surma-aastapäeval või mõnel pikalainat muul tähtpäeval. Mälestamise korraldamiseks on tarvis enne jumalateenistuse või surnuaiapüha algust tuua õpetaja kätte andmed lahkunu kohta paberile kirjutatuna.

Konfirmatsioon ehk Leer

Lapsena ristimisel tunnistavad lapse eest usku tema vanemad ja ristivanemad. Täiskasvanuks saades tuleb inimesel oma usku ise tunnistada, milleks on tarvilik käia leeris ehk konfirmatsioonis.

Enne leeriõnnistuse saamist tuleb käia koguduse õpetaja juures tundides, kus seletatakse usu olemust, Piiblit, kiriku ülesannet ja palju muud. Peale õppekava läbimist toimub pidulik leeripüha, kus leerilapsed saavad õnnistuse, neid võetakse esimest korda armulauale ning neist saavad täieõiguslikud koguduse liikmed.

Traditsiooniliselt kannavad tütarlapsed leeripühal valget kleiti või muud pidulikku heledat riietust, noormehed tumedat ülikonda. Leerilastele sobib peale leeriõnnistamist kinkida lilli.

50 aastat peale leeriõnnistamist tähistatakse nö. “kuldleeri”. Tavaliselt toimuvad kuldleeripühad augustikuus, enne kuldleeri tulekut on hea õpetajaga ühendust võtta.

Oma soovist leeri tulla tuleb anda teada koguduse õpetajale, kellega koos lepitakse kokku tundide läbiviimise ajad ja kohad ning leeripüha aeg ja koht.

Kalmistud

Matmislubasid nii Sininõmme kui Vaivara kalmistule matmiseks väljastab Vaivara kalmistuvaht Aare Objartel.
Vaivara kalmistuvaht Aare Objartel, tel. 5104144

Vaata ka: www.kalmistud.ee
Narva Alekandri kogudusele kuuluvate Sininõmme ja Vaivara vana ning kirikukalmistu

e e s k i r i

Eeskiri korraldab EELK Narva Aleksandri kogudusele kuuluvate Vaivara valla territooriumil asuvate ajalooliste Peeterristi ning Vaivara koguduste kalmistute haldamist, hooldamist ja kasutamist.

Kalmistute hooldamisel juhindutakse Eesti Vabariigi seadustest, õigusaktidest ja käesolevast eeskirjast. Kalmistute haldamisel juhindutakse Kalmistuseadusest ja Muinsuskaitseseadusest.

Mõisted.

1. Kalmistu on surnute kirstuga või urniga matmiseks eraldatud vajalike rajatistega maa-ala.

2. Hauaplats on ühe surnu kalmistul matmiseks vajalik maa-ala.

3. Perekonnaplats on ühele kasutajale eraldatud mitu hauaplatsi.

4. Urniplats on tuhastatud surnu matmiseks eraldatud maa-ala.

5. Kalmistu haldajaks on EELK Narva Aleksandri kogudus ja koguduse juhatuse poolt ametisse palgatud kalmistuvaht või lepinguliselt vastavat teenust osutav ettevõte.

6. Kalmistu kasutaja on isik, kelle nimele on välja antud hauaplats.

Kalmistu kohta peetakse

a) Kalmistu plaan, kuhu on peale kantud nummerdatud kvartalid, read, hauaplatsid ja rajatised.

b) Toimunud matuste register.

c) Hauaplatside register.

Kalmistute arhiivi säilitab Narva Aleksandri kogudus paberil ja võimalusel elektrooniliselt.

Haldaja

1. Tähistab kalmistu maa-ala.

2. Tähistab kvartalid ja read.

3. Korraldab veevõtukohad.

4. Korraldab prügi ladustamise ja äraveo.

5. Paigaldab teadetetahvli, kus on:

Kalmistu plaan,

Koguduse kantselei aadress ja telefoninumber,

Kalmistuvahi aadress ja telefoninumber,

Osutatavad teenused ja nende hinnad,

Kalmistupühade ajad.

Märkus: arvestades kirikukalmistutele toimuvate matuste väikest arvu, ei ole kalmistuvahi igapäevane kalmistul viibimine nõutav.

Kalmistuvaht registreerib matmised registris, kus näidatakse surnu ees- ja perekonnanimi, isikukood (või sünniaeg ja koht), laen kinnisvara tagatisel viimane elukoht, surmatunnistuse number, matuseloa number ning andmed matuse korraldaja kohta (ees ja perekonnanimi, elukoht ja telefoninumber) ja hauaplatsi number.

Matuseloa väljastab Narva Aleksandri koguduse kantselei või koguduse volitatud esindaja. Kalmistuvaht kontrollib nõutavate dokumentide olemasolu ja suunab vajadusel vormistama puuduvaid dokumente.

Matmise aeg kooskõlastatakse koguduse õpetaja ja kalmistuvahiga.

Tavaliselt suurtel kirikupühadel ja riiklikel pühadel ei maeta.

Kalmistuvaht viibib matuse ajal kalmistul ja on kättesaadav.

Kalmistul osutatakse teenuseid koguduse poolt kinnitatud hindade alusel:

Inventari laenutus,

Matuse korraldamine, sealhulgas hauakaevamine, kinniajamine ja kaunistamine,

Hauaplatsi hooldamine hauaplatsi valdaja soovil,

Hauatähiste ja hauarajatiste valmistamine ja paigaldamine.

Hauaplatside eraldamise tingimused ja kord.

Hauaplatside eraldamise, kalmistu eeskirjade täitmise ja kalmistu korrashoiuga tegeleb kalmistu haldaja.

Hauaplatsid eraldatakse Narva Aleksandri koguduse täisõiguslikele liikmetele tasuta. Vajadusel tuleb esitada dokument täisõiguslikuks liikmeks olemise kohta.

Isikutele, kes ei ole Narva Aleksandri koguduse liikmed, kuid kellel on olemas koht perekonnaplatsil, on hauaplats soodushinnaga.

Kõigi pärast 1945. aastat maetute hauaplatsid tuleb vormistada platsiraamatusse.

Isikutele, kes ei ole Narva Aleksandri koguduse liikmed, eraldatakse hauaplats erandkorras, koguduse õpetaja või selleks volitatud isiku otsusega.

Narva Aleksandri koguduse juhatus võib kirjaliku avalduse põhjal hauaplatsi omandamise tasu vähendada või eraldada mõjuval põhjusel maa tasuta.

Üldjuhul omandatakse hauaplats 25 aastaks. Selle tähtaja täitumisel on hauaplatsi valdajal või pärijatel õigus pikendada lepingut.

Pikendamata lepingu korral ja hooldamata hauaplatside puhul paneb kalmistuvaht välja tahvli kirjaga Jälgimisel. Kui järgneva ühe aasta jooksul hauaplatsi ei trustbuddy korraldata, on kalmistuvahil õigus plats pealematmiseks kasutusse anda.

Ühekohalise hauaplatsi mõõtmed on 2,5 x 1,7 m., kahekohalisel 2,5 x 2,5 m. Pereplatside puhul tuleb suurusel arvestada looduslikke ja muid reaalselt väljakujunenud tingimusi.

Hauda võib kaevata ainult matuseloa olemasolul. Kirstuga matmisel peab hauasügavus olema 2,0 m., pealematmisel 1,5 m., urniga 0,8 – 1 m.

Haua kaevamine toimub kalmistuvahi juhendamisel. Kalmistuvahil on õigus eelistada oma lepingulisi kaevajaid.

Pealematmine võib üldjuhul toimuda 25 aasta möödumisel.

Kui haua kaevamisel tulevad välja varasemad säilmed, asetatakse need süvendisse haua põhja ja kaetakse liivaga. Tervena säilinud kirst tuleb jätta puutumata ja uus matus maetakse selle peale.

Matmist takistavate varasemate hauatähiste ajutine kõrvaletõstmine ja taaspaigaldamine toimub matja kulul.

Uute hauaplatside eraldamisel säilitatakse võimalusel varasemad tähised oma esialgses asukohas. Kui see ei ole võimalik, eraldatakse kalmistul nendele eraldi paik. Hauatähiseid ei visata muu prügi hulka.

Vabadussõja mälestusmärgid kalmistutel on kogudusele üle antud ning kuuluvad koguduse kaitse ja hoolduse alla.

Matus toimub võimalusel ida-lääne suunaliselt (peaga lääne poole), hauatähis pannakse peatsisse.

Matusetalituse viib läbi koguduse õpetaja (või tema poolt volitatud isik).

Haudade avamine ja ümbermatmine toimub Eesti Vabariigi seadustega sätestatud juhtudel ja korras.

Hauaplats

Hauaplatsi korrastab pärast matust matja (platsi valdaja). Ühtlasi jälgib ta, et matusega ei rikutaks ega risustataks naaberplatse.

Hauaplatsi kasutaja on kohustatud paigaldama hauaplatsi piires hauatähise, millel on surnu ees- ja perakonnanimi ning sünni ja surma daatumid.

Hauatähiseks on rist, nimeplaat ja hauasammas.

Hauarajatised on pink, laternad, platsile istutatud puud ja põõsad.

Hauaplatsi kasutaja paigaldatud hauatähised ja rajatised on tema omand.

Omanik on kohustatud korras hoidma hauaplatsi ja sellel asuvad tähised ja rajatised, samuti hauaplatside vahed ja sellega piirnevad teeosad kulutusluotto heakorrastatuna ja puhtana.

Prügi tohib ladustada ainult selleks ettenähtud kohta.

Hauaplatsi kasutaja võib hauaplatsi hooldamiseks sõlmida lepingu kalmistu haldajaga või mõne teise isiku või ettevõttega.

Kalmistul on keelatud:

Matta ilma hauaplatsi kasutamislepinguta ja matmisloata.

Risustada, rikkuda ja rüüstata hauaplatse ning üldkasutavat ala, tarvitada alkoholi, jalutada koduloomi.

Kasutada mootorsõidukeid ilma haldaja loata.

Matta loomi.

Teha lõket (välja arvatud kooskõlastatud hooldustööde käigus).

HINNAKIRI
Narva Aleksandri koguduse Vaivara ja Sininõmme kalmistutel

Hinnakiri kinnitatud Narva Aleksandri koguduse 21.11.2012 juhatuse otsusega nr. 3/2012

Jumalateenistused

Aleksandri Suurkirikus:

Venekeelsed jumalateenistused igal pühapäeval kell 13.00

Alates 2. juunist eestikeelsed jumalateenistused igal pühapäeval kell 11.00

Mihkli kirikus:

Eestikeelsed jumalateenistused oktoobrist maini igal pühapäeval kell 11.00
Soomekeelsed jumalateenistused igal teisel ja neljandal laupäeval kell 11.00

Jumalateenistus on kristlaste Jumala teenimise vorm, kus palvetatakse, lauldakse, kuulatakse jutlust ja saadakse osa armulauast. Jumalateenistusi peetakse üldjuhtudel kirikuhoones, v.a. erilistel puhkudel peetavad teenistused, näit. surnuaiapühad, mis toimuvad surnuaial.

Kirikusse sisenedes võtavad mehed maha oma mütsid, jäädakse vaikseks ja loetakse palve ja/või tehakse ristimärk. Enne teenistuse algust lülitatakse välja ka mobiiltelefonid.

Eeskojas või kiriku ukse juures asuvasse annetuskasti lastakse oma ohvriraha ning võetakse lauluraamat või laululeht. Suurkirikus toimuvatel jumalateenistustel on kotikorjandus.

Kõiki üld-ja vastulaule laulab kogudus kaasa. Üldlaulude numbrid asuvad kantsli kõrval rippuval tahvlil, teenistuse korra võib leida lauluraamatu lõpust. Oreli eel-ja järelmänge kuulatakse vaikuses.

Püsti tuleb seista algusliturgia, kiituslaulu, Piiblilugemiste, palvetamise, armulaua pühitsemise ja õnnistamise ajal, muul ajal võib istuda. Enne teenistuse algust võib õpetajale tuua eestpalve või mälestamise soovid. Mälestamise lugemise ajal seisavad lähedased.

Teenistuse lõppedes asetatakse lauluraamatud tagasi oma kohale, konkreetseks kuupäevaks trükitud laululehed võib kaasa võtta.

Suurkirik

1879. toimus koosolek uue eesti kihelkonna asutamiseks. Eestvõtjaks oli p. Johannese koguduse õpetaja Ferdinand Gottlieb Tannenberg, kes rootsi-soome Mihkli kirikus eestlastele jumalateenistusi pidas. Krundi kinkis Joala mõisa omanik Georg v. Kramer ja 21. juunil (v.k.) asetati kiriku nurgakivi. Kiriku projekteeris Otto Pius v. Hippius ja selle ehituskulud (184 000 rubla) kandis Kreenholmi Manufaktuuri omanik parun Ludwig v. Knoop. Müüritööd tegi meister Luka Tuzov Kroonlinnast, sisetööd meister Jemeljan Volkov. Ehitustöid juhtis esialgu prof. Hippius ise, hiljem Kreenholmi arhitekt Paul Alisch.

1.märtsil 1881.a. hukkus terroristi pommist tsaar Aleksander II. 20.oktoobril 1883.a. anti Narva linna ja Eestimaa konsistooriumi ühisotsusega kogudusele ja kirikule Imperaator Aleksander II nimi. Kirik pühitseti 28. mail 1884. a.

Et Kreenholmis töötas toona 5000 luterlasest töölist, laenud pidid nad kõik kirikusse mahtuma. Istekohti oli toona 2500 kirikulisele. Pärast taastamist saab istekohti olema 1050 pinkides ja 500 lahtist tooli.

Kusagilt paistab valgusAjaloolistest kaunistustest on säilinud vaid kaks Eestimaa kubermangu vapikilpi (kolm lõvi keisrikrooni all): võlvi laerosetil ning a. 1900 Gatšinas valatud kirikukellal. Et Narva linn kuulus kuni 1918. a. Peterburi kubermangu, asus tookordses Joachimsthalis olev kirik Eestimaa piiri ning üle Kreenholmi ja Vaivara allus Eestimaa konsistooriumile.

Esimese Ilmasõja, Eestimaa Töörahva Kommuuni ning Vabadussõja käigus Joachimsthal hävis, ainsana jäi alles kirik. Kroonika kirjutab, et kuumusest sulasid aknaklaasid.

Teise Maailmasõja käigus tehti 1944. a.alguses Narva inimtühjaks. 6.märtsi pommitamises kukkus üks lennukipomm läbi kiriku kupli ning purustati tornikiiver. 24.juulil lasti õhku säilinud torn. Kuigi on olemas kahe saksa sõjavangi kirjalikud tunnistused, et nemad õhkisid, on neid tunnistusi kahtluse alla seatud.

Aleksandri kirik oli ainus Narva luterlikest kirikutest, mille kogudus jätkas tööd Nõukogude võimu all. Kiriku 75.aastapäeva 1959.a. peeti taastatud kaunis kirikus. 2 septembril 1962.a. sunniti kogudus kirikust lahkuma ja sellest tehti ladu.

21. detsembril 1990. a. tagastas Narva linn Eesti suurima pühakoja kogudusele. Esimene jumalateenistus 32 aastase vaheaja järel toimus 8. juulil 1994.a. Alates 2003 on kirik suveperioodil kasutuses. 19. septembril 2000.a. nimetas president Lennart Meri kiriku Aleksandri Suurkirikus. Peidetud ajalooline kirikukell toodi välja kiriku 120.aastapäevaks. 2004. a. õnnistati pikavippi kaheksa Dolores Hoffmanni valmistatud vitraažakent. 2007. a. 1. augustil tõsteti taas üles tornikiiver. Historitsistliku kiriku kellatorni kõrgus on koos 4-meetrise ristiga 60,7 meetrit. Kaheksakandilise peasaali kõrgus on 25,5 m., võlvi läbimõõt 20,3 m.

Kirik taas katuse all 2005. a.
Kiriku ehitus

Aleksandri kirik Joaorus on ehitatud Otto Pius von Hippiuse projekti järgi.

Hippiuse projekt
Kiriku ümberehitus ja taastamine on toimunud algusest peale. Kuna ehituse ajal 1883.a. sisuliselt vahetus ehitust juhtiv arhitekt, kelleks sai Kreenholmi arhitekt Paul Alisch, viidi kiriku ehituses sisse muudatused, näiteks lisandusid kütte- ja ventilatsioonikorstnad.

Kuna 1919.a. rüüstas Eestimaa Töörahva Kommuun kirikut seest ja sellele järgnev pikaajaline pommitamine jõe tagant purustas vähemalt aknad, tuli tegelda kiriku taastamisega.

1944.a. märtsipommitamises kukkus üks pommidest läbi lae ja hävitas tornikiivri, juulis lasti õhku säilinud kellatorn koos oreliga. Taastamistöid sai kogudus teha vaid oma väheste jõududega, kuid 1959.a. tähistati kiriku 75.aastapäeva taas korras kirikus.

1962.a. septembris muudeti nõukogude võimu algatusel pühakoda laoks ja hävis kogu sisustus. Kogudus suutis viia kaasa mõned kroonlühtrid ja peita kirikukella. 1980-te algupoole valmis Inna Komensky projekt kiriku ümberehitamiseks kontserdisaaliks. Tegelike töödeni praktiliselt ei jõutud.

1990.a. detsembris tagastas Narva linn kirikuhoone kogudusele ja praost Peeter Kalduri eestvõttel püüti asuda kirikut taastama. Kahjuks raha ja inimeste puudusel olid tulemused vähesed. Kirik kaotas ka uksed-aknad ja katuse.

2000.a. juulis kutsus Narva Linnavalitsus kogudusse tööle Villu ja Tuuliki Jürjo. Linna eestvõttel müüriti uksed-aknad kinni. Muinsuskaitse ja Hasartmängumaksu fondi rahaga ja Kuningas Arturi Fondi annetuse toel sai kirik katuse alla. Kontserttegevusest kogunenud rahaga valmisid Dolores Hoffmanni loodud kaheksa vitraažakent. Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu tõukefondide toel ferratum valmis 27. juunil 2008.a. ajalooline kellatorn. Ehitusjärge ootab kiriku maa-alune osa, kuhu tulevad tualetid ja garderoob.

2006. oktoobris ettevalmistustööd torni ehituseks
Alates 1994. aastast, mis toimus 32-aastase vaheaja järel esimene jumalateenistus, on Narva Aleksandri Suurkirik tegevkirik. Kirik ei ole enam üks mitmest Narva luterlikest kirikutest, vaid on saanud ainsaks. Ja katedraalina on selle taastamine ja ehitus jätkuv protsess.