Suurkirik

1879. toimus koosolek uue eesti kihelkonna asutamiseks. Eestvõtjaks oli p. Johannese koguduse õpetaja Ferdinand Gottlieb Tannenberg, kes rootsi-soome Mihkli kirikus eestlastele jumalateenistusi pidas. Krundi kinkis Joala mõisa omanik Georg v. Kramer ja 21. juunil (v.k.) asetati kiriku nurgakivi. Kiriku projekteeris Otto Pius v. Hippius ja selle ehituskulud (184 000 rubla) kandis Kreenholmi Manufaktuuri omanik parun Ludwig v. Knoop. Müüritööd tegi meister Luka Tuzov Kroonlinnast, sisetööd meister Jemeljan Volkov. Ehitustöid juhtis esialgu prof. Hippius ise, hiljem Kreenholmi arhitekt Paul Alisch.

1.märtsil 1881.a. hukkus terroristi pommist tsaar Aleksander II. 20.oktoobril 1883.a. anti Narva linna ja Eestimaa konsistooriumi ühisotsusega kogudusele ja kirikule Imperaator Aleksander II nimi. Kirik pühitseti 28. mail 1884. a.

Et Kreenholmis töötas toona 5000 luterlasest töölist, laenud pidid nad kõik kirikusse mahtuma. Istekohti oli toona 2500 kirikulisele. Pärast taastamist saab istekohti olema 1050 pinkides ja 500 lahtist tooli.

Kusagilt paistab valgusAjaloolistest kaunistustest on säilinud vaid kaks Eestimaa kubermangu vapikilpi (kolm lõvi keisrikrooni all): võlvi laerosetil ning a. 1900 Gatšinas valatud kirikukellal. Et Narva linn kuulus kuni 1918. a. Peterburi kubermangu, asus tookordses Joachimsthalis olev kirik Eestimaa piiri ning üle Kreenholmi ja Vaivara allus Eestimaa konsistooriumile.

Esimese Ilmasõja, Eestimaa Töörahva Kommuuni ning Vabadussõja käigus Joachimsthal hävis, ainsana jäi alles kirik. Kroonika kirjutab, et kuumusest sulasid aknaklaasid.

Teise Maailmasõja käigus tehti 1944. a.alguses Narva inimtühjaks. 6.märtsi pommitamises kukkus üks lennukipomm läbi kiriku kupli ning purustati tornikiiver. 24.juulil lasti õhku säilinud torn. Kuigi on olemas kahe saksa sõjavangi kirjalikud tunnistused, et nemad õhkisid, on neid tunnistusi kahtluse alla seatud.

Aleksandri kirik oli ainus Narva luterlikest kirikutest, mille kogudus jätkas tööd Nõukogude võimu all. Kiriku 75.aastapäeva 1959.a. peeti taastatud kaunis kirikus. 2 septembril 1962.a. sunniti kogudus kirikust lahkuma ja sellest tehti ladu.

21. detsembril 1990. a. tagastas Narva linn Eesti suurima pühakoja kogudusele. Esimene jumalateenistus 32 aastase vaheaja järel toimus 8. juulil 1994.a. Alates 2003 on kirik suveperioodil kasutuses. 19. septembril 2000.a. nimetas president Lennart Meri kiriku Aleksandri Suurkirikus. Peidetud ajalooline kirikukell toodi välja kiriku 120.aastapäevaks. 2004. a. õnnistati pikavippi kaheksa Dolores Hoffmanni valmistatud vitraažakent. 2007. a. 1. augustil tõsteti taas üles tornikiiver. Historitsistliku kiriku kellatorni kõrgus on koos 4-meetrise ristiga 60,7 meetrit. Kaheksakandilise peasaali kõrgus on 25,5 m., võlvi läbimõõt 20,3 m.

Kirik taas katuse all 2005. a.
Kiriku ehitus

Aleksandri kirik Joaorus on ehitatud Otto Pius von Hippiuse projekti järgi.

Hippiuse projekt
Kiriku ümberehitus ja taastamine on toimunud algusest peale. Kuna ehituse ajal 1883.a. sisuliselt vahetus ehitust juhtiv arhitekt, kelleks sai Kreenholmi arhitekt Paul Alisch, viidi kiriku ehituses sisse muudatused, näiteks lisandusid kütte- ja ventilatsioonikorstnad.

Kuna 1919.a. rüüstas Eestimaa Töörahva Kommuun kirikut seest ja sellele järgnev pikaajaline pommitamine jõe tagant purustas vähemalt aknad, tuli tegelda kiriku taastamisega.

1944.a. märtsipommitamises kukkus üks pommidest läbi lae ja hävitas tornikiivri, juulis lasti õhku säilinud kellatorn koos oreliga. Taastamistöid sai kogudus teha vaid oma väheste jõududega, kuid 1959.a. tähistati kiriku 75.aastapäeva taas korras kirikus.

1962.a. septembris muudeti nõukogude võimu algatusel pühakoda laoks ja hävis kogu sisustus. Kogudus suutis viia kaasa mõned kroonlühtrid ja peita kirikukella. 1980-te algupoole valmis Inna Komensky projekt kiriku ümberehitamiseks kontserdisaaliks. Tegelike töödeni praktiliselt ei jõutud.

1990.a. detsembris tagastas Narva linn kirikuhoone kogudusele ja praost Peeter Kalduri eestvõttel püüti asuda kirikut taastama. Kahjuks raha ja inimeste puudusel olid tulemused vähesed. Kirik kaotas ka uksed-aknad ja katuse.

2000.a. juulis kutsus Narva Linnavalitsus kogudusse tööle Villu ja Tuuliki Jürjo. Linna eestvõttel müüriti uksed-aknad kinni. Muinsuskaitse ja Hasartmängumaksu fondi rahaga ja Kuningas Arturi Fondi annetuse toel sai kirik katuse alla. Kontserttegevusest kogunenud rahaga valmisid Dolores Hoffmanni loodud kaheksa vitraažakent. Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu tõukefondide toel ferratum valmis 27. juunil 2008.a. ajalooline kellatorn. Ehitusjärge ootab kiriku maa-alune osa, kuhu tulevad tualetid ja garderoob.

2006. oktoobris ettevalmistustööd torni ehituseks
Alates 1994. aastast, mis toimus 32-aastase vaheaja järel esimene jumalateenistus, on Narva Aleksandri Suurkirik tegevkirik. Kirik ei ole enam üks mitmest Narva luterlikest kirikutest, vaid on saanud ainsaks. Ja katedraalina on selle taastamine ja ehitus jätkuv protsess.